Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Räägi minuga, et ma ei kardaks

    Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.Foto: Postimees/Scanpix

    Eesti julgeoleku huvides peaksid diplomaadid liitlaste veenmise kõrval rääkima senisest rohkem rahvaga, kirjutab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

    Eestile oleks ideaalne olukord, kus Venemaa oleks rahulik (rahustatud kõlaks kuidagi patroniseerivalt), meie inimesed oleksid rahulikud, Eesti riik ise rahulik ja ­NATO ka. See on ideaal ja tasub meeles pidada, et ainult Eestist nende muutujate käekäik alati ei sõltu. Mis on aga meie võimuses, see tuleb ära teha.
    Pidasin paar nädalat tagasi Facebookis maha tulise vaidluse, mida arvata USA suursaadiku Douglas Lute’i avaldusest ­NATO edasise mittelaienemise kohta Venemaa destabiliseerimiskartuses. Kaldusin arvama, et see oli tõsine sõnum, aga leidus ka neid, kelle meelest pole USA suursaadiku jutul kaalu. Kõnede ja avalduste tõlgendamine ongi raske kunst. Nentigem siis, et NATO laienemise kohta ei valitse alliansis üksmeel.
    2014. aastal möödus 100 aastat Esimese maailmasõja puhkemisest. Sõja põhjusi on otsitud siit ja sealt ja peetud vastutavaks mitut riiki, kuid mööda vaadata ei saa asjaolust, et hirm kaotada oma suurvõimu staatus teiste tugevnemise tõttu oli tugevam mistahes diplomaatiast ning asi lõppes katastroofiga. Saksamaa kartis, et taastunud majandusega Venemaa sõjaline programm muudab hiigelriigi nii tugevaks, et sõda alustada tasuks pigem enne kui hiljem. Samamoodi kartis Prantsusmaa Saksamaa edasist tugevnemist. Kõik sõtta astunud suurvõimud olid lisanud sõjalisi kulutusi. 1914. aasta suvel kees katel üle ja rahustamismeetmed osutusid jõuetuks.
    Nullsumma mäng
    NATO-l on lahendada samasugune dilemma. Ühest küljest tuleb Venemaad rahustada, et kogu alliansi poliitika on kaitseotstarbeline. Teisest küljest aga tuleb NATO idatiiva riike veenda selles, et nemad on kaitstud, st siinsesse piirkonda tuleb vägesid juurde tuua. Selline samm aga ärritab Venemaad. Praegune olukord on tekitanud nullsumma mängu, kus NATO idatiiva riigid tajuvad Venemaa rahustamist millegi sellisena, mis võtab lõivu nende julgeolekult. Sellisena tajub mängu ka Venemaa – üksnes NATO idatiiva kaitsmata jätmine või veelgi parem, idatiiva riikide lahkumine NATOst suudaks Moskvat ehk veidi rahustada.
    NATO idatiiva riigid on suurendanud ka kaitsekulutusi. Ent samal ajal on politse- ja piirivalveametit (PPA) koondatud, mis on sundinud esitama küsimusi sisejulgeolekust. Krimmi roheliste mehikeste stsenaarium näitas, et tegelikult on julgeolek jagamatu ning sise- ja välisjulgeoleku jagamine silotornide vahel on riigile ohtlik. Kui Ukraina võim oleks olnud Krimmis tugevam, poleks rohelised mehikesed seal võimu võtnud.
    Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse raport Läänemere strateegilisest tasakaalust ütles, et Krimmi stsenaarium pole Eestis tõenäoline ja pigem tuleks keskenduda ikkagi võimalusele, kuidas säilitada Baltimaade maismaaühendus ülejäänud NATOga. Ent inimeste ohutaju on midagi muud: plahvatused Brüsselis ning amokijooks Kalašnikovi automaatidega Pariisi tänavail on tegelikud nähtused, seevastu teated Venemaa diviiside suurendamisest Lääne sõjaväeringkonnas abstraktsed. Ka Vene lennukite lendamine sisselülitamata transponderitega on midagi, millest ei saa tekitada mingit selget telepilti.
    Inimesed on mures
    Seda, et Vene väed võiksid Eestisse tulla, ei usuta, ent usutakse, et migrandid tulevad. Seega võimenduvad uudised migrantidest (sotsiaal)meedia vahendusel mitmekordselt. Ning jõuamegi ringiga tagasi PPA koondamiste juurde: iga politseniku kadumist märgatakse. Kuid isegi väga pealiskaudsel uurimisel selgub, et kuritegude hulk on aastatega vähenenud. Justiitsministeeriumi raport kuritegevusest Eestis eelmisel aastal nendib kuivalt, et „viimase kümne aasta jooksul 2006–2015 on registreeritud kuritegude arv vähenenud 37%“. Järelikult ei ole põhjuslikku seost PPA koondamiste ja kuritegevuse suurenemise vahel. Või õigemini: PPA koondamised ei ole suurendanud kuritegevust.
    Kõik on seega hästi? Ei ole. Inimesed on mures ja seda ignoreerida oleks rumal. Jällegi: kuritegevuse vähenemine viimase kümne aasta jooksul 37% võrra on abstraktne, seevastu Varvara mõrv või Markkuse kadumine ei ole. Nende kurbade juhtumitega seonduvadki PPA koondamised. Lisage sinna siis veel migrandid, keda seostatakse automaatselt kuritegevusega.
    Tegelikkuses tuleks meie julgeoleku huvides teha veelgi suuremat rahvadiplomaatiat. Mõtlen seda, et kui meie diplomaadid teevad praegu head tööd, veenes liitlasi, et siia tuleb tuua enam vägesid ja sõjatehnikat, tuleks rääkida enam rahvaga (ma ei ole nõus sellega, et rahvaga üldse ei räägita). Sissepoole suunatud diplomaatia pole vähem olulisem väljapoole suunatud diplomaatiast, kuid viga tekib siis, kui neid kaht hakatakse vastandama. Need on aga ühe mündi kaks poolt.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.